Analüütika metoodika

Iga graafik lehel /analytics on lihtne loendus või keskmine ametlike Riigikogu andmete põhjal — midagi ei oletata, ei hinnata silma järgi ega looda tehisintellektiga. Allpool on iga graafik selgitatud lihtsas keeles: mida see näitab, mis jääb välja ja mida see EI ütle.

Kui kaua eelnõude menetlus kestab

Iga seaduseks saanud eelnõu puhul loeme päevade arvu algatamise päevast vastuvõtmise päevani ja jaotame need vahemikesse — alla nädala, alla kuu ja nii edasi. Mediaan on keskmine väärtus: pooled eelnõud olid kiiremad, pooled aeglasemad. P90 on aeg, mille jooksul võeti vastu üheksa eelnõu kümnest.

See ei mõõda, kui kaua kestis üksik menetlusetapp — ainult kogu teekonda algatamisest lõpliku vastuvõtmiseni. Tagasi võetud, tagasi lükatud ja veel pooleliolevad eelnõud jäävad välja.

Eelnõu teekond

Loeme, kui palju eelnõusid jõudis igasse etappi — algatatud, komisjoni saadetud, esimene, teine ja kolmas lugemine ning lõpuks vastu võetud, tagasi lükatud või tagasi võetud — ja kui palju liikus ühest etapist järgmisse. Iga eelnõu loetakse igas etapis üks kord, isegi kui see etapp kordus.

See on hetkeseis sellest, kui palju eelnõusid on igas etapis, mitte üksikute eelnõude samm-sammuline jälg. Osa lülisid on ligikaudsed, sest parlamendi andmed ei seo alati tulemust konkreetse lugemisega.

Kui sageli fraktsioonid hääletavad ühtemoodi

Iga hääletuse puhul, kus mõlemad fraktsioonid võtsid selge seisukoha, kontrollime, kas nad jäid samale poolele. Kokkulangevuse näitaja on nende hääletuste osakaal, kus nad hääletasid ühtemoodi. Fraktsioonil on „selge seisukoht“, kui enamik selle liikmeid valis sama variandi — poolt, vastu või erapooletu; võrdselt jagunenud hääletused ja kohaloleku kontrollid jäävad välja.

Kõrge näitaja tähendab, et kahe fraktsiooni enamused langesid kokku, mitte et nad on ideoloogiliselt ühel meelel — paljud kokkulangevused on protseduurilistel või vaidlusteta hääletustel.

Fraktsiooni enamusest erinevad hääled

Iga saadiku puhul loeme, kui sageli tema hääl erines tema fraktsiooni enamuse valikust, kõigist hääletustest, kus fraktsioonil oli selge seisukoht. Mida suurem osakaal, seda sagedamini hääletas ta enamusest erinevalt. Saadikud, kellel on selliseid hääletusi väga vähe, jäetakse välja, et järjestus ei põhineks ühel-kahel juhtumil. Kui saadik on koosseisu jooksul fraktsiooni vahetanud, arvestatakse iga hääletust tema tollase fraktsiooni suhtes. Hääli ajast, mil saadik ei kuulunud ühtegi fraktsiooni, ei arvestata, sest fraktsiooni mittekuuluvatel saadikutel pole ühist seisukohta. Kui saadik praegu fraktsiooni ei kuulu, näidatakse teda tabelis selle fraktsiooni all, mille liikmena ta arvestatud hääled andis.

Kohalolek kontrollidel

Iga saadiku puhul vaatame parlamendi kohaloleku kontrolle: kui mitmel ta oli märgitud kohalolijaks — kõigist kontrollidest, kus tal üldse kirje oli. Kontrollid, kus sellel saadikul kirjet pole, näidatakse kui „—“ ja neid ei arvestata kummalegi poole.

Saadikud, kes olid ametis alla viiendiku perioodist — asendusliikmed, ministrid või puhkusel olijad — jäetakse välja, et lühike ametiaeg ei näiks eksitavalt madala kohalolekuna.

Millal parlament hääletab

Paigutame iga hääletuse ruudustikku nädalapäeva ja kellaaja järgi (Tallinna aeg) ning loeme, mitu hääletust igasse ruutu langeb — see näitab, millal parlament kipub hääletama.

Hääletused väljaspool tööaega

Nende arvestatud hääletuste osakaal, mis toimusid väljaspool tavalist tööaega: enne kella 8 hommikul, pärast kella 22 õhtul (Tallinna aeg) või nädalavahetusel. „Süvaöised“ on hääletused kella 22 ja 6 vahel. Kohaloleku kontrolle ei loeta, ainult tegelikke hääletusi.

Millest eelnõud räägivad

Iga teemavaldkonna puhul loeme, kui mitu eraldi eelnõu seda puudutas — eelnõu võib kuuluda mitmesse valdkonda ja see loetakse igas neist. „Vastuvõtmise määr“ on nende eelnõude osakaal, mis said seaduseks. Teemade nimetused pärinevad Euroopa Liidu teemasõnastikust EuroVoc, mille märksõnad Riigikogu igale eelnõule lisab.

Kus iga saadik asub

Iga saadik saab kaks skoori, kumbki skaalal −1 kuni +1. Horisontaaltelg näitab, kas ta hääletab sagedamini samamoodi kui koalitsioonifraktsioonide enamus (+1) või opositsioonifraktsioonide enamus (−1). Iga hääletust võrreldakse sel päeval kehtinud koalitsiooniga: XV Riigikogus kuulusid valitsusse Reformierakond, Eesti 200 ja SDE kuni 11.03.2025, pärast seda Reformierakond ja Eesti 200. Vertikaaltelg näitab, kui sageli ta hääletab samamoodi kui tema oma fraktsiooni enamus: ülal peaaegu alati, all harva.

Punkte nihutatakse väikese kindla vahemaa võrra, et samade skooridega saadikud ei kattuks täielikult ja jääksid klõpsatavaks. Mujal saidil kasutatavad tegelikud arvud on nihketa.

See on lihtne kahemõõtmeline pilt, mitte ideoloogiline paigutus. Kaks samas kohas asuvat saadikut hääletasid üldiselt sarnaselt, kuid võivad mõnes konkreetses küsimuses siiski eri arvamusel olla.

Kes algatavad eelnõusid koos

Kaks saadikut on seotud, kui nad on koos eelnõu algatanud; mida rohkem eelnõusid nad on koos algatanud, seda tugevam on seos. Arvesse lähevad ainult saadikute algatatud eelnõud — komisjonide, valitsuse või fraktsioonide ettepanekud jäävad välja. Ainult ühe ühise eelnõuga sidemed on peidetud, et pilt jääks loetavaks.

Katkematu kohalolek

Saadiku kohalolek on katkematu, kui ta oli märgitud kohalolijaks kõigil viimastel kohaloleku kontrollidel. Saadikud, kes ei viibinud kohal kogu perioodi, jäetakse välja, mitte ei näidata katkenud seeriaga.

Kõige napimad hääletused

Hääletuse tasavägisust mõõdame poolt- ja vastuhäälte vahega. Mida väiksem vahe, seda napim tulemus. Üksmeelsed hääletused ja kohaloleku kontrollid jäävad välja, sest nende vahe on alati null või tühine.

Mida me kõikjal välja jätame

Kohaloleku kontrollid on välja jäetud kõigest, mida nimetatakse „hääletuseks“ — need vaid registreerivad, kes oli saalis, ega otsusta seaduste üle.

Salajaste hääletuste kohta ei avaldata saadikupõhiseid kirjeid, seega ei lisa nad ühelegi isiklikule näitajale midagi.

Kui fraktsioon on võrdselt jagunenud ja selget enamust pole, jäetakse see hääletus kokkulangevuse ja ühtelangevuse näitajatest välja.

Osalise mandaadiga saadikud (asendusliikmed, ministrid, puhkusel olijad) jäetakse välja paneelidelt, kus nende arvestamine oleks eksitav (kohalolek, fraktsiooni enamusest erinevad hääled).

Hääli, mille saadik andis ajal, mil ta ei kuulunud ühtegi fraktsiooni, ei võrrelda „fraktsiooni enamusega“: fraktsiooni mittekuuluvad saadikud ei ole fraktsioon ja neil pole ühist seisukohta.

Ajavahemik

Kui joonisel pole oma kuupäevavalikut, kasutatakse kõiki meil olemasolevaid andmeid. Kohaloleku ruudustik kasutab viimaseid kohaloleku kontrolle (vaikimisi 40), sõltumata kalendri kuupäevast.

Reprodutseeritavus

Iga arv lehel /analytics on ühe deterministliku päringu väljund: samad sisendandmed annavad alati sama tulemuse. Kui sama joonis annab muutumata andmete korral kahel korral erinevad arvud, on see viga — palun anna sellest teada:

Kõige aktiivsemad saadikud

Sõnavõtud ja küsimused täiskogu istungitel pärinevad Riigikogu stenogrammide andmetest jooksva koosseisu kohta (alates 10.04.2023) ja hõlmavad kõiki sõnavõtte, ka repliike. Iga saadiku arupärimiste ja kirjalike küsimuste arv pärineb Riigikogu dokumendiregistrist. Andmeid uuendatakse kord nädalas. Näidatakse valitud mõõdiku järgi 15 esimest saadikut.

Arvud näitavad aktiivsuse mahtu, mitte sisu ega kvaliteeti. Riigikogu enda statistika liigitab sõnavõtte teisiti (eraldi sõnavõtud, küsimused ja protseduurilised märkused), seega võivad arvud seal erineda. Ministrid ja lühikest aega ametis olnud asendusliikmed saavad paratamatult väiksemad arvud.

Isiklikud hääled valimistel

Iga praegune saadik 2023. aasta Riigikogu valimistel saadud isiklike häälte arvu järgi, Riigi Valimisteenistuse andmetest. Mandaadi liik näitab, kuidas koht saadi: isikumandaadi saab kandidaat, kelle isiklike häälte arv on lihtkvoodiga võrdne või ületab seda; ringkonnamandaadid jagatakse nimekirja ringkonnas saadud häälte alusel ja kompensatsioonimandaadid üleriigiliselt erakondade häälte alusel.

Asendusliikmeid, kes ei saanud kohta valimistulemuse põhjal, ei näidata. Isiklike häälte arv sõltub ka ringkonna suurusest.

Erakondade rahastamine

Parlamendierakondade tulud alates 2023. aastast nii, nagu erakonnad need Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) deklareerisid, jagatuna allikate järgi: riigitoetus, annetused, liikmemaksud, laenud ja muu tulu.

Summad on aruannetes deklareeritud kujul. Laenud on näidatud eraldi: need tuleb tagasi maksta ega ole tulu samas mõttes kui annetus või riigitoetus.

Kui kiiresti ministrid vastavad

Jooksva koosseisu arupärimised ja kirjalikud küsimused ministritele Riigikogu dokumendiregistrist. Iga küsimuse puhul võrdleme vastust allikas registreeritud vastamistähtajaga. Vastuseks loeme registreeritud kirjaliku vastuse või, arupärimise puhul, täiskogu istungi, kus minister vastas. Näitame iga ministri kohta küsimuste arvu, tähtaegselt vastatute osakaalu, vastamise mediaanaega päevades ja praegu tähtaja ületanud vastamata küsimuste arvu.

Alla viie küsimusega ministreid ei näidata ning esitajatele tagastatud küsimused jäetakse välja. Tähtaeg on see, mille allikas on registreerinud; ajakava muutusi, millest registris märget pole, me ei tea.

Kollektiivsed pöördumised

Iga Rahvaalgatus.ee kaudu Riigikogule suunatud kollektiivne pöördumine, esimesest kavandist lõpliku otsuseni. Loeme, mitu pöördumist jõudis igasse etappi: allkirjade kogumine, 1000 allkirja lävend (MSVS § 7¹), Riigikogule saatmine, otsus ja menetlusse võtmine eelnõuna või olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Mediaanaeg näitab, mitu päeva kulus Riigikogusse saatmisest otsuseni.

Andmestiku lüngad on näidatud sellisena, nagu need on: pöördumised, mis kogusid vajaliku arvu allkirju, kuid mida ei saadetud, ja pöördumised, mis saadeti ilma andmete järgi lävendit täitmata. Allikas ei selgita nende põhjusi ja me ei oleta.